Rõõmud jätkuvad

Suurt rõõmu ja ärevust pakub sel kevadel kolm aastat tagasi istutatud ploomipuu "Emma Lepermann", kes on nüüd esimest korda üleni õites. Kuna ta ise on veel siiski suht väike, siis väljend 'üleni õites' on esialgu natuke suurustavalt öeldud :). Aga mesimummud sumistasid seal õite vahel päris hoolega, eks siis suve lõpupoole ole näha, kas ta ka esimesel õitsemise aastal nüüd ka vilja kanda jaksab. Puud tervikuna pilti püüda ei õnnestu kuna taust jääb liiga kirju ning puuke oma väikeste õitega kaob tausta lihtsalt ära.

Siin siis minu poolt ka mõned tulbiõied. Mis tulpidega tegu, pole mul õrna aimugi (Kollase-punasega on Banja Luka; edit 23.08.'12). Sügisel sai aianduspoest hetke emotsiooni ajel ostetud, et kevadel oleks aias lihtsalt natuke värvi ja silmailu. Ühes pakis oli 10 ühesugust (need kollase-punasega, hästi nunnud), teine pidi olema segupakk 2x 5 erinevat õit. Otsus segupaki kasuks langes tänu juuresolnud pildile, mis lubas hästi tume-tume punast, peaaegu musta õit. Aga tutkit, mida pole, seda pole. Nüüdseks on selge, et segupakk on täiesti mõttetu ost, kuna ükski õis ei vasta pildile. Samasse ämbrisse teist korda astuda ei tasu. Üllatusmoment on muidugi põnev, kuid kui see on pigem negatiivne, siis ei õigusta see end sugugi.
Too teravate tippudega (kroonõieline?), mida leidus isegi kaks tükki, on ju päris huvitav, ülejäänud kaheksa on oma värvis ja õie suuruses väga tagasihoidlikud. Minu jaoks natukene liiga tagasihoidlikud.