reede, 22. juuli 2011

Kaks kollast kaunitari

Täpselt nädal tagasi, 15. juulil, lõikasin ära viimase pojengi õie, värvilt kollase. Minu aias on kaks erinevat kollast pojengi, soetatud aastase vahega. Siin siis pisuke kokkuvõte neist kahest kollasest kaunitarist – 'Yellow Crown' ja 'Bartzella' - minu silmade läbi.
1) 'Yellow Crown', 2009. Värvilt erekollane, võiks öelda, et suisa hele neoonkollane. Kroonlehtedel on sisemistes (südamikupoolses) otsas punased väikesed laigukesed, mis sulanduvad mahedalt üle kollaseks. Kaugemalt ei paistagi silma, ent annab õievärvusele sügavuse. Õie kujult on igati oma nime vääriline – õie avanemise algstaadiumis on kroon mis kroon, üha enam avanedes kroon küll avardub, ent siiski säilitab oma krooni kuju. Mõneti jätab see õiele minu meelest raske mulje, isegi avanenuna, kui krooni kuju on veel vaid aimatav, mõjub õis raskena. Minu jaoks selline kontrastne õis – olemuselt raske, värvilt siidjalt kerge.
Käitus ta mul sel aastal kummaliselt – kaks suurt õit kasvasid eelmise aasta vanadelt vartelt ning peitusid taime lehtede vahele. Õied olid küll ilusad, säravad ja suured, kuid madalad ja lehtede vahelt veidi raskesti nähtavad. Õied kestsid umbes nädala ning mõned päevad peale jaanipäeva olid nad läinud juba kaduviku teed. Samal ajal oli end aga uutelt võrsetelt ilmutama hakanud veel üks õis, mis siis avanes eelmistest paar nädalat hiljem. Oli küll üsna pika varre otsas, oleks ulatunud ilusti üle lehepuhmiku, ent õie raskus surus sellegi allapoole lehti, pea vastu maad. Eks vaatab, kuidas ta edaspidi käitub, võimalik, et pean talle uue ja veidi rohkem päikeselisema kasvukoha leidma, hetkel jääb ennelõunasest päikesest vajaka. Taime kõrgus ca 50 cm.

2) 'Bartzella', 2010. Värvilt peaaegu sama, mis eelmainitu, kuid punased laigukesed on veidike suuremad, muutes üldmuljelt erkkollase soojematooniliseks. Erinevalt YC-le, mille kroonlehtede hoiak on pigem (kaardus) sissepoole, moodustades niimoodi krooni kuju, sirutab 'Bartzella' oma kroonlehed väljapoole avali. Kuigi on samuti täidisõieline, ei ole tal nii rikkalikult kroonlehti kui YC-l. Õievarred on pikad ja tugevad, sirutades kõik õied ühtlaselt üle lehtede. Mainitud tegureid arvestades jätab õis õrna ja õhulise mulje, mistõttu mõjub värvilt ka veidi heledamalt.
Käitus väga üllatuslikult – on meie aias üle elanud vaid ühe talve ning juba esimesel suvel rõõmustas meid kuue suure õiega, millest korraga avatud olid viis. Vanadele vartele ei kasvanud midagi, kogu taim tärkas nö uuesti. Enamus õisi olid avanenud 1.-ks juuliks, kokku kestsid õied nädalakese. Kasvutingimused samad, mis YC-l, päikest vast pool tunnikest rohkem. Taime kõrgus ca 80 cm, õie d=18 cm.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et 'Yellow Crown' on oma ilus pigem häbelik erak, 'Bartzella' vastupidiselt temale aga seltskonnas õilmitsev uhke daam :).