Teisipäev, 29. detsember 2015

Aeg kooreüraski pitsis

Enne pühi aitasin ka natuke päkapikke :).
Idee idanes juba mõnda aega, kuid vajalikest vahenditest olid olemas vaid salvrätikud (neid on aja jooksul kogunenud) ja akrüülvärvid. Nii saigi lauajupi järel kaugel Eestimaa kagunurgas käidud, kus vennaraasul seoses maja ja sauna ehitamisega igasugu huvitavat materjali tekkinud. Kuid selgus, et ega ühe lihtlabase lauajupi leidmine nii lihtne ei olegi... Laudu oli küll mitmeid, kuid ikka oli tunne, et "see ei ole ikka päris see", kuniks ühest viimasest hunnikust vennaraas selle päevavalgele tõi. Vaatasime siis koos laua enam-vähem üle, kuid lõplik laua lõikamine/jupitamine jäi tema fantaasiaks ja kätetööks. Kolmest erineva suurusega jupist langes minu valik pitsilisele ja õhulisele (oksaaugud).
Kui nüüd päris aus olla, siis ega ma ühe lauajupikese pärast ikka teise Eestimaa otsa sõitma ei hakka, eks oli lihtsalt üks tore lõõgastusreis Võrumaa metsade vahele, kus sai siis ühendatud mitu asja korraga.
Kell saigi stiililt selline tagasihoidlik,lihtsate numbrite ja seieritega ning ilma ülearuse mürata taustal. On mõeldud ikkagi ju lastele, kellest enamik alles õpib lugema – mida lihtsam, seda arusaadavam.
Numbrilaua põletasin peale pürograafiga, detailid decoupage tehnikas ning muru mätserdasin siis akrüülvärvidega. Eks see värvidega mätserdamine nõuab veel harjutamist aga salvrätiku detailide puhul katsetasin üht uut meetodit, tänu millele sain need paika ilma ühegi makro- ja mikrovoldita. Jee, ma olen nii häpi :).
Omamoodi päris vahva oleks ka kui servadel oleks küljes ntx puu enda koor, kuid paraku sellel laual enam ei olnud, küll aga oli seal ohtralt kooreüraski käike ja auke. Alguses mõtlesin seda liikumist värviga toetada, kuid tundub, et pürograaf oli siin õigem otsus. Viimistluse ja püsivuse mõttes sai paar kihti lakki ka peale, eks need väikesed näpud tahavad ju kõike ikka ise "näha".
Nüüd on nii hea lastele öelda, et enne kella 9 oma toast välja ei tule, emme tahab magada! (Väike nali eksole :)).