11:55 kõne kasvatajalt – poiss hüppas liumäelt (ronikompleks) alla, nutab hullusti, hoiab kätt kinni, vist oleks vaja kontrollida, kas ikka kõik ok.
12:20 jõudsin kondimootori kasutusel pooljoostes lasteaeda.
12:45 tänu lasteaiakaaslase emale, kes juhtus sel hetkel aias olema, jõudsime autoga traumapunkti.
13:00 röntgenis.
16:20 peale mõningast kodus "redutamist" taas traumapunkti ukse taga. Katkisi lapsi mitmeid. Kõige raskemas seisus umbes minu poisi vanune, tiba peale, poiss, kes jalaluumurruga kanderaamil aeg-ajat valust röögib. Mõtlen, kas tõesti ei saa talle siis valuvaigisteid anda? Enne narkoosi ilmselt siis mite...
16:35 plaanipärane narkoos (tänu viimasele söögile-joogile ei saanud varem teha) ja käe paikaväänamine.
16:50 algas toibumine operatsioonitoa kõrvalruumis, kestis ca 30 min.
17:15 taas röntgenis kontrollimaks, kas kõik sai õigesti paika.
17:20 kõik näib tip-top. Saame koju! Tagasi homme 9:40.
PS. Illustreerivat pilti ei pane, identne eelmisega.
PPS. Küsimus suurele ringile: "Kui mitu päeva sai me pere ilma kipsita hakkama?"
- Õige vastus – 34 päeva!
Tuult trotsides
Kuna eilne ilm oli ette teada mittesobilik aiatöödeks, trotsisime mõningast vihma ja 15-m/s tuult ning tegime kogu perega ühe mõnusa geopeituse rännupäeva.
Võimsad elamused ja kustumatud muljed, mida ikka ja jälle meiega jagada, sai poiss Rummu aherainemäelt. Ei saa kurta, eilse tuulega olid elamused päris ägedad tõesti :). Piiga peitis nii mõnigi kord puhkides näo issi põue. Kuna ta aga kogu aeg naerusuiselt rõõmsatujuline oli, julgen arvata, et mõningane seiklemine igapäevasest kodust eemal meeldis temalegi.
Pikema pausi pisukese piknikuga tegime Nõva kandis kauni Allikajärve ääres. Suvisel soojal ajal sinna ilmselt ligi ei pääse, nüüdki oli külastajaid peale meie rohkem kui üks. Sealt viis tee edasi Noarootsi Vööla mere kallastele, kus on superteostusega Järvekivi aare (minu päeva parim elamus) ja sealt väikese jõnksuga siis kodu poole tagasi.
Viimase aja kroonilise ajapuuduse tõttu hetkel pikemalt ei lobisegi...
Võimsad elamused ja kustumatud muljed, mida ikka ja jälle meiega jagada, sai poiss Rummu aherainemäelt. Ei saa kurta, eilse tuulega olid elamused päris ägedad tõesti :). Piiga peitis nii mõnigi kord puhkides näo issi põue. Kuna ta aga kogu aeg naerusuiselt rõõmsatujuline oli, julgen arvata, et mõningane seiklemine igapäevasest kodust eemal meeldis temalegi.
Pikema pausi pisukese piknikuga tegime Nõva kandis kauni Allikajärve ääres. Suvisel soojal ajal sinna ilmselt ligi ei pääse, nüüdki oli külastajaid peale meie rohkem kui üks. Sealt viis tee edasi Noarootsi Vööla mere kallastele, kus on superteostusega Järvekivi aare (minu päeva parim elamus) ja sealt väikese jõnksuga siis kodu poole tagasi.
Viimase aja kroonilise ajapuuduse tõttu hetkel pikemalt ei lobisegi...
Tellimine:
Postitused (Atom)