Esmaspäev, 6. mai 2013

Tuult trotsides

Kuna eilne ilm oli ette teada mittesobilik aiatöödeks, trotsisime mõningast vihma ja 15-m/s tuult ning tegime kogu perega ühe mõnusa geopeituse rännupäeva.
Võimsad elamused ja kustumatud muljed, mida ikka ja jälle meiega jagada, sai poiss Rummu aherainemäelt. Ei saa kurta, eilse tuulega olid elamused päris ägedad tõesti :). Piiga peitis nii mõnigi kord puhkides näo issi põue. Kuna ta aga kogu aeg naerusuiselt rõõmsatujuline oli, julgen arvata, et mõningane seiklemine igapäevasest kodust eemal meeldis temalegi.
Pikema pausi pisukese piknikuga tegime Nõva kandis kauni Allikajärve ääres. Suvisel soojal ajal sinna ilmselt ligi ei pääse, nüüdki oli külastajaid peale meie rohkem kui üks. Sealt viis tee edasi Noarootsi Vööla mere kallastele, kus on superteostusega Järvekivi aare (minu päeva parim elamus) ja sealt väikese jõnksuga siis kodu poole tagasi.
Viimase aja kroonilise ajapuuduse tõttu hetkel pikemalt ei lobisegi...

2 kommentaari:

  1. Ohhoo, ma ei teadnudki, et sellele aherainemäele ligi pääseb. Võimas. Nõva kandi järved on aga nagu väike ime, sellised mõnusad järvekesed mere vahetus läheduses. Küllap pääseb ikka suvel ka ligi, kuigi tundub et nende populaarsus on viimastel aastatel järsult tõusnud.

    VastaKustuta
  2. Nii tore reis ja mis peaasi, kogu perega. Mõtled küll, et mis need pisikesed aru saavad, aga kui suureks kasvavad, räägivad vahel imeasju sellest, mis meelde on jäänud.

    VastaKustuta