Teisipäev, 3. märts 2009

Vat nüüd on hing täis! :S

Täna hommikul last lasteaeda viies, leidsin eest "toreda" (et mitte öelda shokeeriva) kevadkuu alguse üllatuse – seoses eelarve kärpimisega vähendati kasvatajate ja nende abide palkasid, mis omakorda tõi kaasa tööaja vähendamise ning sellega seoses kaotati ära valverühmad. Päris ära siiski ei kaotatud, kuid koondati nad kõik ühte kohta kokku – kui enne olid rühmad lasteaia peale ära jagatud, kes kuhu ja millal läheb, siis nüüd tehti põnglase rühmast, mis on väikelaste rühm, lasteaia AINUKE valverühm, mis tähendab siis seda, et sinna viiakse varahommikuti ja õhtuti lapsed tervest lasteaiast. Jõudsin aeda umbes 7.45 ja leidsin eest juba paarkümmend last + võõra kasvataja. Lisaks sellele on meie lasteaed üsna vana ning kõik rühmad ei ole koridoriti ühendatud, vaid tuleb käia õue kaudu, mis tähendab siis seda, et need lisa lapsed tulevad meie rühma oma õueriietega. Ega sellest ju miskit hullu olekski, aga tänu ruuminappusele pole rühmas praegugi lastel omi kappe, vaid on nagid, väike vahe jalanõudele, kuhu hea tahtmise korral pressib kaks paari jalatseid ning väike nö kapike siis ühe paari toa vahetusriiete ja kammi tarbeks, rohkemat sinna ei mahu – mütsid-sallid on mõttekas libistada kombe varrukasse. Kui viimased nädalad oleme poisiga haigustega võidelnud, terveks saanud, taas haigeks jäänud, siis sellise lasteaia kodukorra juures pole enam lootustki, et laps terve saaks olla ja aias käia... Eks see vist lasteaia eesmärk olegi, mis siis elul viga – on hingekirjas olevad lapsed, kelle eest raha laekub, kuid lapsi, keda kantseldada-kasvatada aias lihtsalt ei ole.
Aga enam kui ümberkorraldus lasteaias ajab mind marru hoopis see, millest taoline muudatus tingitud on või pigem see, kelle arvelt lahendatakse riigi eelarve probleeme. Eks ikka laste ja pensionäride arvelt. Antud juhul on tegemist küll õpetajate-kasvatajate palkade vähendamisega, kuid oleks väga lühinägelik arvata, et see ainult neid mõjutab. Rahakoti paksus paraku tõesti saleneb, kuid kõik ülejäänu, mis sellega kaasneb, avaldab kõige otsesemat mõju ju lastele, kelle kätes peaks olema meie riigi tulevik... Ja ükskõik mis nurga alt ma seda teemat ka ei vaata, ei mahu mulle kuidagi ei pähe ega hinge, kuidas on üldse võimalik, et riik, meie oma riik, võtab niigi madalapalgalistelt selle vähesegi ning süüdimatult suurendab "tähtsate riigininade" palkasid summa võrra, mis on nii paljudelegi kogu kuu sissetulekuks?! Ei, ma ei ole kade, ei nende minule kosmiliste suurustena näivate palkade ega palgatõusu peale, vaid ma ei saa aru, kuidas ei suudeta majandada nii, et lihtrahvas, kes oma palga raske töö ja auga välja teenib, ülekohtust puutumata jääks...

3 kommentaari:

  1. Jama majas jahh
    Meiegi siin imestame, et imelikust otsast hakatakse kokkuhoidu tegema

    VastaKustuta
  2. Siin on vist vaja hakata streikima... lapsed kaasa & Toompeale!

    VastaKustuta