Täna oli siis see suurpäev, kui minu eelmisel aastal istutatud elu esimestest prantslastest avas oma esimese õie 'Rippling River'. Tema on ja jääb sel aastal ka ainukeseks iirise õieks, kuna kuuest taimest viiel läksid eelmise aasta kasvud kevadiste sulavetega parematele jahimaadele. Õnneks on eelmisel aastal tekitatud titad aga väga kenasti kasvanud ja jõudsalt kosunud ning on lootust, et järgmine aasta on õisi aias rohkem :). Kohendasin ka risoomide ümbrust, loodetavasti järgmine kevad enam seisuvett ei teki.
Sõnulseletamatult kummastav on see tunne omada ise sellist kaunist õit, siiani olen neid imetlenud ainult arvutiekraani vahendusel. Ühtäkki on see kauge muinasjutuna näiv õiemaailm saanud käegakatsutavaks tõelisuseks...
Istun kirjutuslaua taga, seltsiks seesama vaasi lõigatud õieke. Ikka ja jälle tungib salamisi ninna vürtsikas aroom. Lillelõhnana minu jaoks harjumatu, võõras, kuid sugugi mitte ebameeldiv. Pigem üllatuslik. Nagu kogu tema visuaalne olemuski.
Täna oli siis see suurpäev, kui minu eelmisel aastal istutatud elu esimestest prantslastest avas oma esimese õie 'Rippling River'. Tema on ja jääb sel aastal ka ainukeseks iirise õieks, kuna kuuest taimest viiel läksid eelmise aasta kasvud kevadiste sulavetega parematele jahimaadele. Õnneks on eelmisel aastal tekitatud titad aga väga kenasti kasvanud ja jõudsalt kosunud ning on lootust, et järgmine aasta on õisi aias rohkem :). Kohendasin ka risoomide ümbrust, loodetavasti järgmine kevad enam seisuvett ei teki.
Sõnulseletamatult kummastav on see tunne omada ise sellist kaunist õit, siiani olen neid imetlenud ainult arvutiekraani vahendusel. Ühtäkki on see kauge muinasjutuna näiv õiemaailm saanud käegakatsutavaks tõelisuseks...
Istun kirjutuslaua taga, seltsiks seesama vaasi lõigatud õieke. Ikka ja jälle tungib salamisi ninna vürtsikas aroom. Lillelõhnana minu jaoks harjumatu, võõras, kuid sugugi mitte ebameeldiv. Pigem üllatuslik. Nagu kogu tema visuaalne olemuski.
Imeimeilus !
VastaKustutaVäga ilus!
VastaKustutaSellised hetked tasuvad ootamist!
VastaKustutaSee on üks paremaid tumesinise iirise sorte mu meelest. Tasus oodata, eksole.
VastaKustutaAga kas Sa lihtsalt lõikasid õie s.t. osa õievart jäi risoomile peale? Kui nii, siis murra ta risoomi pealt maha. Pane üks käsi risoomile ja teisega murra. Kui ta kätte saad, keera teistpidi. Veendu ise- sealt tilgub välja kruusitäis vett ja see seisev vesi selles kasutuks muutunud varres ongi igasuguste haiguste ja sortide talvise hävimise põhjus.
Tasus oodata tõesti, see on väga põnev aeg!
VastaKustutaTänud, Muhedik, kuldaväärt nõuande eest, käisin nüüd ja murdsin ära, sirises ja tilkus tõesti vett välja.
Imeilus tõesti!
VastaKustuta