Pühapäev, 2. märts 2014

Kadunud S-i otsinguil

Tüdruku sõnavarasse on hakanud iga päevaga ikka rohkem arusaadavaid sõnu tekkima. On need esimesed ju kõige armsamad ja seepärast tähendan nad enda jaoks siia üles.

Emme
Emme ata – emme, vaata!
Aitäh
Anna
Auto
Õue
Onu
Tau-tau, tadaa – tšau-tšau, head aega.
Te'e - tere. On väga viisakas, ütleb kõigile tere, kui saab :).
Tuttu
Tuttu-äiu-äiu-ää – kust on tulnud äiu-äiu-ää, ei oskagi öelda. Panen lapsed magama ja siis käin ikka mõne aja tagant kontrollimas, kas nad magavad. Poiss magab mõnikord samal hetkel, kui pea patja puutub, kuid tirtsul ei taha aga uni kuidagi tulla. Siis ta toimetab seal omaette, mõnikord vaikselt, mõnikord päris häälekalt ja ülemeelikult. Kui siis lähen teda uuesti pikali panema, hakatakse nii kangesti sülle kippuma, et võtangi ta sülle ja siis nii nalja pärast keeran kussu-kussu asendisse ja seletan talle vaikselt-rahulikult, et aeg on magama jääda... ja ju ma neid äiu-ääsid siis olen ka sinna jutu vahele pikkinud :).
Äi-o-e – ei ole
Be'a – Bella, meie berna. Kuna Bella on ikka veel noor koer ja üsnagi ülemeelik, siis oleme sunnitud lastega koos olles ikka koera korrale kutsuma, ei adu ta meil, et lapsed ju väikesed ja nendega peab oma ülemeelikus mängu-ja hüppehoos ettevaatlik olema. Ja nii kõlab ka piiga suust see Be'a konkreetselt ja valjusti stiilis "sa pead minu sõna kuulama!".
Kiigu – kiisu
Baba/naba – igal õhtul ja lõunal tuttu minnes kontrollitakse üle, kas on ikka alles. Kord on baba, kord naba, kuidas parasjagu välja tuleb.
Tihh – tiss. Ka need kontrollitakse enne tuttu minekut üle.
Ihh – issi
Kajji – nii kalli kui pai.
Enna/änna koo – venna läks kooli, venna on koolis.
Kukku – midagi kukkus (minul olnud see 'kuks').
Appi – parasiitsõna aga osatakse väga hästi kasutada :). Näiteks tiritakse salamahti sukkpükse jalast ära, kuid need osutavad ootamatult visa vastupanu ning jalg põrkub käest lahti, siis tuleb südamest "appi". Mitte, et keegi peaks nüüd appi minema, kuid pigem tähenduses, et "appi, kaua ma nendega maadlema pean?!".

*
Pildil oleva kaunitari kinkis kallis kaasa koos kahe teise (sinise ja heleroosa) kaaslasega mulle paar nädalat tagasi, kui mul tekkis kange igatsus lillede värvide ja lõhnade järele. Kui teised olid ostuhetkel juba värvilt näha, mis nad on, siis see õieke oli täielik üllatus, oli ta siis veel nii nuppus, et polnud aimatagi, mis ta olla võiks. Kui teised jäid värvilt tagasihoidlikuks, siis see kaunitar on tõeline säraja ja meelte ergutaja!

2 kommentaari:

  1. Mu noorimal (poja) ei tulnud ka kuidagi seda S-i. Võttis aega, kuni ma aru sain, et issile öeldakse ka emme justnimelt selle pärast, et S välja ei tule. Siis hakkasime issit papaks kutsuma hoopis. :)
    Mul endalgi oli S-iga probleeme ja ema on ikka rääkinud et vesi oli mul vehi, aga kui siis ükskord nakkushaiglasse sattusin, kaotasin järsku ka V ära ja istusin haiglaaknal, vaatasin jõge või loike ning nõudsin kõva häälega MEHI. :D

    VastaKustuta
  2. Nii tore aeg kui maailma nimetama hakatakse ja siis varsti küsima ja :)

    VastaKustuta