reede, 30. oktoober 2009

Fotojaht: Masin

Astudes väikese sammukese tagasi, on seekordseks jäädvustuseks minu lemmik (m)asi(n). Kuidas ja millal ta oma auväärse koha meie suures raamaturiiulis leidis, ma täpselt ei teagi aga oma müstilise salapäraga on ta minu pilku püüdnud juba paljude aastate tagant. Oma lapsepõlvest ma teda aga ei mäleta ning kahtlen, kas ta tänasel päeval enam olemas olekski, kui me vennaga sellega usinasti mänginud oleksime. Küll aga mängis sellega minu vanaisa, kelle sünnidaatumid veel üle-eelmise sajandi lõppu ulatuvad. Seega võin julgelt arvata, et nimetet masinal on oma 100-aastat väärikat ajalugu. Mine tea, ehk rohkemgi? Paraku ei antud meile vanaisaga aega koos olla ja küsida ei ole enam kelleltki... Küll aga paneb see 16 cm pikkune pisike masin südame põnevusest põksuma, kui mõelda aegadele, mil sellega mängisid väikese poisi käed eelmise sajandi alguses ning kujutada endale ette, milline oli seda mänguõhinas poissi ümbritsev elu-olu toona ning samal ajal vaadata, kuidas seda habrast, ent samas nii vastupidavat, masinat hoiab käes kolme aastane poisipõnn aastal 2009, mil võlumaailmaks on televiisor ja arvuti, kust kõik põnev tuleb läbi elektriliste kanalite...
Auruvedur 575 mehhaanika on iseenesest väga lihtne – tõmmates suurt ja rasket rullikut sõrmega tahapoole, paneb üle tagumiste rataste ulatuv telg masina liikuma ettepoole. Masin, mis masin ja puha ilma tehisliku jõuallikata! :)

Teised masinistid leiad siit:

11 kommentaari: