pühapäev, 28. märts 2010

Ära tõin!

Kui pea ei jaga, siis teevad seda jalad. Paslikum oleks muidugi öelda – autorattad. Eelmine nädal Rohelises Kaubamajas käies jäi mul osa ihaldatut saamata, eile siis selgus, et omast tähelepanematusest. Aga no pole imestada ka, silme eest võtab ikka kirjuks küll – seemned, sibulad, mugulad, juurikad, väikesed taimed, suured taimed jne, üks uhkem kui teine, muudkui vaata ja naudi ning pea enesega siseheitlust. Pole siis ime, et sedasi enesega klaperjahti pidades midagi kahe silma vahele jääb.
Kahe laupäeva peale saak kokku (ainut lilled):
  • Madal daalia (Wittem) potti ajatamiseks. Õisi oleks vaja ühe "projekti" tarbeks juuli I-ses pooles, eks näis, kas õnnestub.
  • Pelargoonid (Diabolo): 3-4 lehekesega väikesed taimed. Pole teda enne kasvatanud, kuna mäletan lapsepõlvest, et tädi, kelle juures oma pooled suved veetsin, kasvatas teda aknalaual. Aegajalt lõi ninna taime spetsiifiline lõhn, mis ei ole sugugi ebameeldiv, kuid tundus kuidagi vastuoluline, et üks lill võib nii tugevalt-eriliselt lõhnata. Kuni praeguseni pole tema järele ka vajadust tundnud. Nüüd aga, kui on ette näha, et minu sellesuvine lilleaiandus piirdub suures osas potindusega (plaanis on uue maja ümbert maapind tasandada ja tuua peale lisa mulda, seega pool krunti on esialgu kasutusest väljas), leidsin ta hädavajaliku, kui ilusate erksate õitega, tugeva ja pikalt õitseva lille.
  • Begooniad (Sunray, pendula yellow): nagu mu ema ütles, pööras mu mees ta poes eile uude usku – nimelt on ema rõdukastis siiani keskpäevalilli (ema lemmikud) kasvatanud, kuid nüüd langes valik uuele soovitatule. Värvid valisime ühiselt, peaks olema selline soe ja ergas valik :). Eks siis suve jooksul selgu, kuidas õnnestub. Murelikuks teeb see, et meil on pealelõunane (pigem õhtupoolne) päike, äkki jääb sellest väheks. No näed, eile poes ei tulnud selle peale, silm nägi ainult neid kauneid õisi ja meel seda, et nii kangesti tahaks ju endale kaa!
  • Saialill (Flame beauty): kuigi võiks öelda, et nad on lihtsad ja kaunid lilled, pealegi veel ravimtaimed, pole minu aias nende jaoks siiani ruumi leidunud. Kuskilt netiavarustest lugesin nad aga head kahjuripeletajad olevat, kui nad näiteks peenarde äärde istutada. Mõtlesin siis sel aastal katsetada, lisaks saab ka "kapsamaa" veidi lõbusamaks.
  • Mungalilled (Orange, King Teodore): nendele on minu aias oma kindel koht – sauna otsas suurele rauast rattale ronima. Eelmisel aastal oli mingi segu, tärkasid valdavalt sellised luitunud-plassid kollased ja oranžid õied, lisaks suutis berna terve suve neil otsas trampida, lõppkokkuvõttes oli väga trööstitu see pilt. Seekordne valik siis selline tumedam, too tumepunane oli minu jaoks midagi uut, ei mäleta seda varem ihaldanud olevat. Nüüd jääb veel üle berna pareerimine (ilmselt väikese aiajupi näol), mille tulemusena näen vaimusilmas juba päris kena tulemust :).
  • Kosmos: nägin seda eelmisel aastal oma kodutänavas ühes aias õitsemas. Oli väga pilkupüüdvalt õrn, rikkalikult ja kaua õitsev lill. Sügisel, kui ümbritsev üha trööstitumaks muutus, jätkasid nemad vapralt õitsemist. Tänu tollele aiale sündiski minu otsus ka enda aias neid õisi näha, varemalt ei teadnud selle lille olemasolust aga midagi. Lisaks pildil olevale pakile on veel üks pakk valgeid õisi servast lillakasroosa kandiga.
  • Kõrge mätashari (Kimono): suvel autoga mööda Eestimaad ringi sõites on siin-seal mõnes aias silma jäänud, peamiselt just oranžid, ning ka netis olevatel piltidel näib see lill minu jaoks väga eriline, ta lihtsalt ise tahtis minu aeda tulla! Mina lihtsalt andsin talle nüüd selle võimaluse, paraku oli saadaval ainult värvide mix, kuigi oleks eelistanud just pigem oranže toone. Ja netipiltide järgi tundub mulle, et kõrget mätasharja on vist ka mitmeid erinevaid sorte, osad tihedama, osad hõredama õisikuga. No näis, kas ta üldse minu aias kasvada tahab. Juhul, kui kasvab edukalt, siis sooviks ikka toda tihedamat-kobedamat; tänavu suvel siis on, mida võtta oli.
  • Kuningakepp: taas nähtud ühes aias, õigemini aia ees värava kõrval, mis jääb maalesõidu tee peale. Ka õhtuhämaruses olid õied avali lahti, suisa kiiskas oma erkkollase õiemerega silma, imetlesin neid ikka sügiskülmadeni välja. Suve lõpuks oli see lill võitnud kindlalt koha minu aias. Antud aasta valikust olid nüüd tema ja kõrge mätashari kaks kindlat favoriiti, mida endale tingimata saama pidin.
  • Suvi-leeklill (African sunset): ostsin mingi meeltesegaduse ajel. Suures floksipeenras, mis õitseb suve lõpupoole, on erinevad roosad-lillakad toonid, siis siin köitis mind see puhas säravpunane värv ning pikk õitseperiood. Alles kodus avastasin hämmeldunult, et taime kõrguseks lubatakse kõigest 10-15 cm. Järelikult lähevad ka potti ning potiga tõenäoliselt kivimäe otsa.
  • Kindlasti tuleb muist lilli veel kevade edenedes taimedena kaubandusest.
  • KoduKauniks aianduse foorumis on algatatud teema iiriste ühistellimuseks. Pean endaga taas rasket siseheitlust – hinnad on minu jaoks ikka väga soolased, kuid imetledes oma väljavalituks langenud kaunitare, ei tundugi need rahanumbrid need kõige olulisemad, õieilu kaalub kõik üles. Varemalt pole neid tellinud (ihaldanud aga küll), kuna oli teada, et aed ja selle kujundus-paigutus muutub seoses ehitusega. Nüüd aga, kui aed paika saab, tahaks neid väga oma aeda. Et ega iirised esimestel aastatel vist väga oma õitega ei hiilga, aja edenedes saab taim vägevamaks ning ka õisi rohkem? Selles mõttes oleks praegu jällegi nagu õige aeg neid muretseda.
  • Et oleks selgem ülevaade, koostasin tänavuaastastest taimedest tabeli, mida siis aja edenedes täiendan. Kiirelt kätte saamiseks panin selle eraldi teema alla – käsi mullas: seemnest saagini.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar