Õue? Õue!

Nagu ikka ja alati, tuli kevad ka sel aastal ootamatult :). Paar lämmit päeva, tibake kõuemürinat koos sooja vihma ja päikesega on ümbruse maalinud nii rohe-roheliseks, nüüdseks isegi siin päälinnas. Paar päeva tagasi oli meie koduteel juba murugi niidetud, kevadise rohu lõhn kõditas nii mõnusasti ninas, mitmeid kordi vedasin pikalt kopsud seda kauaoodatud kevade ja suvelõhna täis, nii-mõnus-nii-mõnus! Ja need võililleväljad – oi, see on midagi meeletut, kuidas need mulle kevadeti meeldivad, nii erksad kolla-rohelised, optimistlikud, säravad... hinges võtab kohe hõiskama! Ja poja on ka nii kalli, iga päev korjab mulle kimbukese võililli, nii aeda minnes kui aiast tulles. Koduteel ikka: "Emme oota, ma korjan sulle lilli!" Ja nii me siis tuleme, lilledega käsikäes! :)

Ei mallanud mina rohkem oodata, istutasin täna oma "karusselli"-begooniad ka rõdukasti ära. Õnneks tundub, et see pea alaspidi elule tulek neid ei muserdanud, vahest ehk on praeguseks veidi väiksemad, kui võiks olla. Aga minu arvates näevad nad igati kobedad välja ja ehk on uus kodu neile ka meelepärane. Saama hakkavad nad ainult pealelõunast päikest ning kindlasti on seal tuulisem, kui mõned korrused allpool. Eks ta olegi selline esimene katseaasta, kas ja kuidas nad siin rõdul edenevad. Ja tundub, et värvide osas saab veel üllatusi olema – vasakult teine ja neljas peaksid olema kollased, kuid minu begooniavõhiku silm ütleb, et need nüüd küll ühtmoodi taimed ei ole :).

Taimede-lillede lasteaed tahab ka hirmsasti välja saada. Vasakul olevad porrud võiks juba välja viia, teine samapalju sai juba maha loori alla, kuid lilli (kuningakepp, keskpäevalilled, suvi-leeklill) ei julge veel õue ära panna. Kui peaks tulema veel see maikuupakane, on kõik mu lilled läind... Eks ma pean selle porrualuse täna ikka maale viima, siin toas nad ei jaksa enam olla, hakkavad pikali murduma ning eks ma siis samal alusel olevad kuningakepid jätan veel nädalakeseks tuppa. Teisel alusel olevatel kekspäevalilledel näpistasin enamustel otsad maha, selle nädalakese-kaks peaks nad veel vastu pidama. Suvi-leeklill tundub omadega nagu pidama jäänud olevat, ilmselt tahab ikka ka looduslikumatesse tingimustesse. Aga ei, ei saa veel! Kõige parempoolsemates topsikutes on eelmistest mõni nädal hiljem külvatud mätashari (esimene külv läks aia taha), mis tundub, ei taha kuidagi minu poolt pakutavates tingimustes edeneda ning eespool reas olev leeksalvei, mis valmistab küll rõõmu. Eks ma tiba hilja peale jäin nendega, kuid õue saamisega läeb ka veel veidi aega ju. Elame, näeme :).