Esmaspäev, 24. mai 2010

Pisut aiaskulptuuridest


Aiaskulptuurid on selline loomevaldkond, kus piire nagu õieti polegi, peaasi, et oleks ilmastikule vastupidavast materjalist ning sobituks hästi ümbritsevasse aiamiljöösse. Ja otseloomulikult peab see skulptuur ennekõike iseendale meeldima, ta on osake sinu aiast ja ka osake sinust endast. Ei saa ju rahuliku südamega oma aia ilu nautida, kui on tunne justkui hingaks keegi sulle pidevalt kuklasse. Endale isiklikult meeldivad suured puidust skulptuurid, kuid pigem hästi viimistletud kui rohmakalt tahutud. Oleneb muidugi ka skulptuurist endast. Korralik viimistlus on näiteks loomakujukeste jmt puhul oluline, kuna siis pääseb eksponeeritav paremini mõjule, aga kui ma pean hakkama mõtlema ja oletama, on ta nüüd kass või jänes, siis meel ei puhka tema peal, vaid pigem mõjub vastupidiselt. Abstraktsus on muidugi teine teema. Oma aia ülesehitamisega veel selle tundeni jõudnud ei ole, et voilaa, vot selle koha peal peaks nüüd olema üks puuskulptuur. Aga mõtetes vaikselt midagi mõlgub küll, mul ei oleks selle vastu mitte kõige vähematki, kui igal hommikul tervitaks mind üks muhe nimekaim :).
Aga tundub, et mitte ainult mina ei unista ühest aiaskulptuurist. Linnast saabudes ootas meid ees esimesel pildil olev tegelane. Taiese autor on Kelli, meie berna. Nodsu asemel leidis tema meelepärasema olevat tekitada juurde veel üks kudsu. Vähemasti mulle meenutab ta lamasklevat pikakarvalist hurta, mees arvas selle aga hoopis spanjeli olevat. On ta siis, kes ta on, aga tundub, et väikesed neljajalgsed tegelased tunnevad end tema seltsis väga hästi :).

Selgituseks: Tegelikult oli see üks suur pahandus. Et peniloom kasside toitu nahka ei pistaks, on nende söögikauss terrassi peal. Kui meid kodus pole, kasutab ta võimalust kasside kausis ikkagi noolimas käia, kui muud pole, saab vähemasti lakkudagi ning söögikausi teisaldada. Eelmise peitiski niimoodi ära, et olime sunnitud kassidele uue tooma. No nii. Ja siis töö käigus oli mees pannud sinna lähedusse ka makrofleksi püstoli koos avatud ballooniga. Oi ma kujutan selle vaese loomakese reaktsiooni ette, kui see balloon seal elama hakkas, peale seda, kui ta omaenese keharaskusega seda natuke masseerinud oli! :)

5 kommentaari:

  1. Hea, et see talle karvadesse ei läinud! Aga lahe kuju iseenesest!

    VastaKustuta
  2. Osav skulptor teil seal! :oD

    VastaKustuta
  3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  4. Jummel, ma pean ikka uue klaveri ostma, selle kulunud tähtedega tuli kahte lausesse mitu viga :(

    :DDD bernad on jah, parajad vembutegijad.
    Aga ma, olles sõbrannal Baieris külas, nägin aeda, kus on penoplastist tehtud ja kipsi või plaatimisseguga üle tehtud võrratud aiakujundid. Alul arvasin, et kipskujud, aga hämmastas kergus ja siis aiaperemees näitas, kuidas ta neid teeb. Talveks viib nad varjualla.

    VastaKustuta
  5. Vaene loom, kuidas ta ise oma kunstitekkimise üle ehmuda võis:DDD

    VastaKustuta