Kohale saabusid vaevalt pooled rühma lapsed, ju hommikune vihm see kurjajuur oli. Kui seltskond koos, andsid vanemad lapse eest vastutamise allkirja ja 50-ne raha eest per põnglane sai "ronimistraksid". Seiklus võis alata! Ei see seganud kedagi, et puudelt krae vahele tilkus või et rada märg ja libe oli, põnevust oli hulga rohkem! Koos laste elevuse ja naerul nägudega julges ka päike end üha rohkem ilmutada, peletades vihmapilved selleks päevaks sootuks. Mina ei tea, kuidas teistega, kuid põnevust ei jagunud mitte ainult lapsele, vaid ka mulle endale :). Igatahes esimene ring ronimist sai kuidagi väga ootamatult läbi. Juhendaja ütles, et ei sest ole midagi, ronigu palju aga jaksavad. Seepeale nägin veel vaid poisi välkuvaid kandasid. Kuna see värk ikka päris käpas veel ei olnud, läksin lapsele abiks. Kolmas ring aga käidi juba peaaegu iseseisvalt. Ja ennäe imet, isegi meie poisil on kuskil piirid, rohkem enam ei tahetudki! Nüüd oli vaja hoopis sööma minna. Hommikul polnud ju mahti söömisega tegeleda, elevus oli seiklusparki minemisest ja eesootavast piknikust nii suur. Nüüd oli paras aega põske pista kooki, kustutada janu ning krõbistada natuke vitamiine (porgandit, greipi jmt). Hommikul vara küpsetasin värske rabarberi-maasikakoogi, mis vaatamata veel kahele rabarberikoogile ja muffinitele täielikult nahka pisteti. Puhas rõõm! :). Aga ei olnud nüüdki meie poisil püsivust oma kõhu eest hoolt kanda, Nõmme kevadpäevade raames toimunud BBQ võistlusel "Üle Nõmme lihameister" olid lastele tasuta kasutada batuut, elektriautod ja sumo. Peale mõningat batuudil karglemist avastati autod, vot need olid ägedad! Suure surmaga pooleks saime lapse vahepeal autost maha, tahtjaid oli ju teisigi, kuigi üllatuslikult vaid mõned üksikud. Eks aeg hakkas ka juba lõunaunne tiksuma ning sel väikesel väntsutatud kehal võis seal autos päris mõnus olla. Nii saimegi lapse teisel ehk viimasel korral kätte suure nutu ja jonniga, misjärel tuli konkreetne suund kodu poole. Mitte ainult meil, vaid kõigil Sipsikutel. Nii lõppeski üks imevahva Sipsikute seikluspäev. Ja veel enne kui Kutsumaale jõudsime, oli poiss vajunud sügavasse unne... Tegelikult toimus see umbes esimese viie minuti jooksul peale autosse istumist :).
Rohkem seiklevate Sipsikute pilte näeb siit.
Üldse on lasteaias praegu toredad ajad, ikkagi suvi ju! Esmaspäeval oli lastel grillipäev, kus siis igal rühmal oli toodud oma grill ning lapsed küpsetasid vorste ja kes teab, mis head paremat veel. See oli nii põnev ja teismoodi lasteaia tegemine, et muljeid jätkus terveks õhtuks :). Eile, kolmapäeval, toimus suur perepäev koos laada, kohviku ja kontsertidega. Kohvikusse teevad lapsevanemad ise söögipoolist, olgu need võileivad, küpsetatud pitsa, kook või muud krõbinad (meie perelt läks jälle üks rabarberikook). Laat toimub märgusõna all "vanale asjale uus kodu", kus saab siis müütada peaaegu kõike, millest oma laps välja on kasvanud. Peamiselt mänguasjad-raamatud, kuid on ka riideid ja natuke muud nänni. Kõik kraam on müügil mõistagi sümboolse hinnaga. Kogu perepäevalt saadud tulu läheb lasteaia hüvanguks lastele õppevahendite ostmiseks. Väga vahva üritus oli! Tänu päikesele ja kuivale toimus laat õues, mis lõi ka sellise mõnusa laadamelu meeleolu, eelmisel aastal oli sajune ning kogu üritus toimus kitsukestes ruumides, mis jättis sellise õnnetukese ürituse mulje. Kuid õilsa eesmärgi nimel oli laat ka eelmisel aastal küllalt edukas. Lihtsalt tahtsin öelda, et kahe aasta ja ühe ürituse peale niivõrd erinevad tingimused ja emotsioonid, kuid hea tahtmise korral leitakse see päikesekiir ikka üles.
Lahe! Mul tekkis kohe kahjutunne et minu lapsed juba lasteaaiaeast väljas on. Koolis toimub küll ka palju vahvaid üritusi, aga vähesed neist on perele suunatud. Suured lapsed saavad juba omapäi hakkama. Nuuks!
VastaKustuta