esmaspäev, 2. september 2013

Algus vol. 2

Alles see oli, kui jätsin oma pisikese poisipõnni raske südamega lasteaeda kasvatajate hoolde. Ei osanud ta siis veel ju õieti rääkidagi, nii et kõik temast aru saaksid ja teda mõistaksid. Kui rasked olid need esimesed päevad aias nii emale kui väikesele lapsele endale. Aeg näis lõputu... enne kui jõudis kätte lapsele järgi minemise tund. Ja nii see aeg läks, päeva järel päev. Karastusin mina, karastus laps, kuni põnn kasvas suuremaks :D...

Postitaja: kell
Sildid: ,

5 kommentaari:

  1. Eve Piibeleht3. september 2013, kell 21:04

    Ohjah. Ja kohe lõpetab ülikooli, ütleb minu kogemus :)

    VastaKustuta
  2. MUHEDIK4. september 2013, kell 10:08

    Nii see on:) Aga alustuseks siledat kooliteed ja põnevaid avastusretki tarkusemail

    VastaKustuta
  3. mustkaaren4. september 2013, kell 13:16

    Palju õnne koolialustajale ja emale ikka ka!
    Aga lill on äge, rebasesaba nagu palmioks:)

    VastaKustuta
  4. Köögikata5. september 2013, kell 17:29

    Palju õnne ja edukat kooliteed!

    VastaKustuta
  5. Tii6. september 2013, kell 11:24

    Väga vahvad pildid, nii toredad rõõmus-ärevad lapsenäod. Palju õnne tähtsa sammu puhul!

    VastaKustuta

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)