neljapäev, 19. juuni 2008

Ratturi "kutsehaigus" ja punane jänes

Läksin mina täna poisiga Nõmme turule maasikaid ostma, polnud jõudnud veel korralikult mägedel rallitama hakata, kui esimesel suuremal tõusul tabasin end teolt - sõrmed kobasid mööda käru käepidemeid ja otsisid käiguvahetajaid. No nagu arvata võis, neid seal polnud... Kui karm reaalsus kohale jõudis, oli pisuke pettumus, eks tuli siis omaenda kondimootorit reguleerida :)
Jõudnud edukalt oma marjaoperatsioonilt tagasi, keerasin kodu ust lukust lahti, kui silmanurgas midagi imelikku mu tähelepanu köitis. Maja ees muruplatsil seisis tüdruk ja jalutas rihma otsas... jänest! Esimese hooga mõtlesin, et pikk jalgsirännak ja palavus on oma töö teinud, raputasin pead ja vaatasin siis tähelepanelikult uuesti. Jänes mis jänes! Selline suur, nagu kass. Aga ausõna ei olnud kass. Ilus ja heledamat punakat karva oli, siuke ästi nunnu-nunnu, pontsakas ja karvane. Aga kuidagi koomiline oli see pikk jalutusrihm, toosama, mis koertel on ja hüppav jänes selle otsas. Tegelikult... jube lahe. Tegi kohe päeva selliseks mõnusaks :).

3 kommentaari:

  1. No edu teile ja teie uuele pereliikmele ka siitkaudu!
    Tahtsin veel küsida, et mis imenipiga te küll oskasite end meile sappa haakida? No kuidas te meid küll üles leidsite?

    VastaKustuta
  2. Ja pean veel lisama, et Sul on väga kena blogi. Eriti imetlesin neid jääpurika pilte joa äärest;

    VastaKustuta
  3. Tänud heade sõnade eest! :) Blogi oleks kindlasti veel natuke ilmekam kui oleks vaid mahti sellega rohkem tegeleda... Aga enda jaoks oluline saab talletatud ja on olemas koht, kuhu aeg-ajalt reaalsuse eest peitu pugeda.

    Mis aga puutub teile sappa haakimisse, siis see oli küll puhas juhus - te sattusite tulema peateelt, kui me teile külateelt sappa keerasime ja nii me siis teil, kui lihtsalt ühel külateeautol, järel vudisime, kuniks üllataval kombel lõppes teiegi tee seal, kus meil :). Ja ega see leidminegi raske polnud - palju seal kandis neid värskelt värvitud pruune maju ikka on, kus kassipojad sees ja mõni neist veel punane ka ;)

    Teistpidi on jälle huvitav mõelda, et eks ta üks "saatuse sõrm" oli, kui arvestada, et hetk enne seda me ekslesime veidike küla vahel, tegime mõttepausi ja pidasime aru ning lisaks teie õnnetud juhtumised, mis siis kaks autot üheaegselt samasse punkti kokku viis.

    VastaKustuta