laupäev, 27. november 2010

Fotojaht: Mäng



Üks levinumaid ja igapäevasemaid mänge, mida me sageli enda ümber ei märkagi, on mäng hindadega. Piima ja leiba vajame igapäevaselt, nii pistamegi need endale ostukorvi pööramata hindadele suuremat tähelepanu, neid on ju nagunii vaja! Küll aga jälgime hindu rohkem, kui on tegemist nö mitte esmatarbekaupadega või kui meil juhtub olema piisavalt vaba aega, et lubada endale üks shopingutuur vastavalt eelnevalt paika pandud hinnaskaalale. Ise ei kuulu kategooriasse „shoppaja“, vaatan, et eluks vajaliku kätte saab ning teen lettide vahelt võimalikult kiirelt minekut. No kohe kuidagi ei kannata kammida mööda poode vaatamaks, kust saab odavamalt, paremat, mõnusamini jne jne. Aga kui letil on kaks sarnast kaubaartiklit, üks soodushinnaga ja teine mitte, siis valin ikka esimese, mõttetult ei pilla.
Ei mäletagi, millal viimati raamatupoodi külastasin. Kui aga saabub sügis ja talv, mil õhtud on pikad ja aias asjatada enam ei saa, tekib mul kange kihk midagi mõnusat lugeda, peale argiaskeldusi, oma voodis, sooja teki all. Mõned näpatud hetked iseendale... loob kuidagi talviselt õdusa turvatunde... Eriti mõnus on veel, kui akna taga on lumetuisk ja torm kolistab aknaklaasides... laps nohiseb oma kaisukate seltsis magada ja mina seiklen trükimustade tähtede vahel... Aga see on juba hoopis teine teema :).
Nii saabuski täna peale hommikukohvi joomist selgus, et ma vajan paari head raamatut. Ja mis siin ikka pikalt mõelda – lõin oma arvuti lahti ja tutvusin pakutava valikuga. Oi, ma tahtsin sealt nii palju raamatuid! Küll aga teeb elu omad korrektuurid. Ostukorvi libises raamat, mille olin otsustanud nii või teisiti endale soetada. Seda suurem oli aga rõõm ihaldatust, kui selgus, et see suisa suure soodukaga saadav on.
Kuid kas ei ole seegi vaid mäng tarbijatele? Vaatan neid hindu ja tunnen rõõmu. Kuid ma ju ei tea, kas see raamat ka tegelikkuses enne nii palju maksis... On see ehk vaid mäng tarbija mõjutamiseks „Näe, ma maksin enne nii palju, nüüd on mu hind selline, osta mind!“ Ning tavainimene langebki selle lõksu ja poe käive muudkui tõuseb. Nii nagu seda on Mammuti- või Hullude- või ... misiganes ostupäevadega. Aga see töötab! Nagu see, et hinnad lõppevad valdavas enamuses kõik ...9 või ...9.90-ga.

8 kommentaari:

  1. Oh Sind vaesekest! Oled tarbimisühiskonna keerulisse võrku sattunud! Mina ei vaata üldse hindu. Kui mul on vaja ja kraam on kvaliteetne. Seda asja, et ostad omale miskit ja siis avastad et seesama miski on teises poes poole odavam, see on vana nali. Nii et pole mõtet tuju rikkuda ja hindu pole üldse vaja vaadata.

    VastaKustuta
  2. keerulised mängud hindadega .. :)

    VastaKustuta
  3. Väga sisukas postitus! Pani kohe mõtlema.

    Kui küsida tohib, siis mis raamatuga on tegu? : )

    VastaKustuta
  4. Huvitav nurk teemale lähenemiseks. Aga sisukas tekst.
    Ise ka odavamat otsides mööda poode ei lippa, aga samalt letilt püüan leida võimalikult odava ja võimalikult kvaliteetse alternatiivi.

    VastaKustuta
  5. Nodsu ajab öiget juttu, aga minul tekkis peas hetkeks lyhis.
    Mitte jutu sisu pärast, vaid yldse - kuidas Nodsu äkki sel teemal... ja veel koos piltidega...ja ka kujundust on muutnud, yldse kuidagi oma imidzhiga trikke teinud.
    Siis sain aru, et hoopis yks teine nodsu on siin:).
    Muidugi, "minu nodsu" blog kannab ju teist nime - ja kontrollisin, pole seal midagi muutunud.

    Asjalik postitus. Leidsin ilmselt veel yhe nodsu, keda aeg-ajalt lugemas käia. Aga siin blogis huvitab mind hoopis aiateema.

    VastaKustuta
  6. Kui nii võtta, siis kaupmehed on ühed suuremad mängurid pankurite kõrval...

    VastaKustuta