Iiriste bäkkapp

Massides on jõud – üleeile alustatud aalujate kollektiivne palve taevastele vägedele kuiva ilma saamiseks kandis vilja! Juba sama päeva pealelõunaks oli päike vihmapilved laiali ajanud ning võtnud sisse positsiooni nende asemel. Nii sain eile lõpule viia oma iiriste bäkkapp-peenra.
Kuna me oleme oma iiristega alates lume sulamisest pea suve otsa 'võimelnud', tekkis Märdil nüüd, suve lõpus, idee võtta igast iirisest üks risoom ning panna nad päris eraldi peenrasse. Suvi on olnud üle ootuste märg ja keegi tea, mida toob talv. Nii valisimegi välja ühe kõrgeima ja eelmisest päikeselisema koha aias, kaevasime uudismaad, vedasime sisse sõmeramat värsket mulda ja ohtrasti liiva, kuna muld on meil siin üsna raske. Peenar sai ka maapinnast kõrgem vormitud, et igasugune üleliigne vesi peaks sealt nüüd küll ära voolama. Kõikidel risoomidel oli all kena tugev juurestik, pesin nad vanast mullast puhtaks, kuivatasin, hoidsin lillavees, lasin tuulel nad uuesti ära kuivatada, raputasin tuhka peale ning pistsin uude peenrasse, kuhu istutusaukudesse segasin ka tuhka sisse. Tundub, et sai päris hea :). Eks siis aja edenedes ole hea võrrelda, kumbas peenras nad paremini edenevad.
Paberilipikutel-märkmetel on kombeks kaduma minna, siis endale teadmiseks kes kus on (maja poolt grilli platsi poole):