Sõites reede, 04. juuli, pealelõunal Võrumaale järgmisel hommikul asetleidvale autoorienteerumisele, tegime õhtul kella 10-ne paiku Tartu Lõunakeskuse bensukas "obese" jootmise pausi. Ajal, mil Märt truule abilisele head-paremat manustas, vahtisin mina lihtsalt taevast. Korraga – kollase ja roosa pilve ülapiiril käis sähvatus. Jäin kuulatama. Mürinat ei kuskil. Vaatasin siis niisama taevas ringi, kui jälle sähvakas. Vaikselt. Salamisi. Eredalt. Samas kohas. Jäin siis ainitisilmi jälgima – muudkui sähvis, hääletult. Omamoodi müstiline oli vaadata, ere pikne, kuid mürinat mitte ja sähvis ühes ja samas punktis. Pikset paraku pildile saada ei õnnestunud, kuid meeli köitsid ka need erivärvilised pilved, mis omavahel kuidagi sõbralikult kokku saada ei tahtnud...Sõitnud Tartust välja suunaga Võru poole, jäi peagi silma me ees olev roosa sõõr. No hea küll,
sõõr on muidugi hea fantaasia vili, kuid pool sõõri kindlasti. Justkui lummatult oli mu pilk naaldunud kohalikule trombihakatisele, kuniks taipasin võtta fotoaparaadi. Aga kus sa seal trassi peal ikka peatud?! Nojah, korra käis peast läbi mõte pöörata esimesse tee ääres asuvasse talusse, kuid ei suutnud kuidagi välja mõelda usutavat stsenaariumi, et ma soovin kell pool üksteist õhtul nende hoovist vaid ainult taevast pildistada. Viimaks silma kinni pigistades pidasime lähimas bussipeatuses, Lepikus, auto kinni ja püüdsin paar kiiret kaadrit. Paraku oli nimetet pilv juba vaikselt laiali valguma hakanud, ning kaadrisse jäi "lõvi läks ära" maiguline pilt. Kuid siiski enneolematu minu jaoks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar