Kui kaks nädalat hakkas täis saama hetkest, mil mees begoonia mugulad mulda pani, kuid iga päev järjepanu mulle pottidest ikka muutumatu tühjus vastu vaatas, hiilis mure salamahti hinge. Midagi oleks võinud selle aja peale ikka juba ju näha olla! Viimases kärsituses kraapisin sõrmega õrnalt mulda pealt ära ja kui mullamuti tunne juba peale tulema hakkas, siis loobusin ning ajasin sama targalt mulla peale tagasi.
Eile kui mees taas uute begooniate ja mullaga mässas, kostsid mu kõrvu sõnad: "Heh, ma panin eelmised vist valetpidi mulda...". No mina asjatasin tookord oma tegemistega ja mul polnud õrna aimugi, mida ta nende mugulatega korda saatis. Aga peale eilset avaldus võtsin siis täna kätte ja ettevaatlikult eemaldasin mugulad mullast. Kui olin esimese kätte saanud, olin ikka täiesti nõutu küll. Pesin mugula veel õrna veejoa all puhtaks, ehk saabub selgus. Aga ei midagi. Mugul – ühelt poolt muhkus, teiselt poolt lohkus ja kumba pidi tema nüüd seal mullas siis peaks käima?! Tormasin siis interneti manu, kuid vot seda infot, mida minul vaja, ma leida ei suutnud! Kuid õnneks nii palju sain targemaks, et ettekasvatatavad mugulad pannakse potti mullapinnaga tasa. No mina oma jaod sain kätte küll poti põhjast, nii 5 cm sügavuselt. Ja seda sain ka teada, et umbes 5 cm sügavusse mulda pannakse kasvavad taimed, kui viid nad juba õue kasvama – aeda, terrassile vmt. Seepeale kostis mees, et: "nii oli pakil näidatud (mugul 5 cm sügavusele)". Ja kui nüüd kuldselt aus olla, siis seda ümbrist praegu näppude vahel veeretades vaatab mulle, kui algajale ja teemaga mitte kursis olijale, sealt tõesti paras "hiina keel" vastu... Aga ikkagi, et siis kumba pidi? Selgus saabus, kui olin ka järgmise mugula mullast välja võtnud – vaprakese elutahe oli nii suur, et kasvatas juba põhja alla vääte :). Ja minu üllatuseks tegid seda ka kõik ülejäänud neli! Et siis 6-st 1 näib hetkel küll elujõuetu, kuid ma ei andnud veel alla, pistsin ta õiget pidi potti ning ei toppinud pimedasse paksu mullateki alla, vaid ikka valgusele lähemale.
Ja et me tulevikus enam teist korda sama reha otsa ei astuks, siis kasvavat mugulat vaadates kangastus silme ette pilt linnupesast munadega. Ja nii see mugul sinna mulda tuleb pannagi – ikka munad pesas!
Iccc, aga vot mina ka ei tea, mispidi begooniamugulat mulda pista.
VastaKustutaKogu oma lillelembuse juures on begoonia ainus, keda ei taha kasvatada, sest nad närbuvad minul juba neile peale vaadates :)