pühapäev, 25. märts 2012

Esimesed rõõmud-mured aias

Täna viimaks õnnestus aias teha üks kevadine ülevaatlik jalutuskäik. Nagu kiuste hakkas eile lõunast vihma sadama ja sadas ühtejutti kuni hommikuni, mil kella kuue paiku asendus sadu lörtsi-lumega. Hommikul tõustes oli kogu maa taas kaetud ühtlase valge lumevaibaga, mis ausalt öeldes kuidagi optimistlikult ei mõjunud. Ent ilmateade lubas keskpäevast alates päikest ja see lubadus pidas tõesti paika ning kella kaheks oli see vastik valge ollus õuest kadunud. No päris kadunud mitte, pigem asendunud lõputute suurte lompidega igal pool. Aga see ei tundunud sugugi nii eemalepeletav, vähemasti oli nüüd maailmale valla ja näha, mis aias toimub.
Üldiselt on kõik enam-vähem korras, no nii korras kui ta peale lume sulamist olla saab. Aga just taimede osas - suuri kadusid ei avastanud ning igalt poolt pressib peale uus elu :). Lisaks esimestele õitele aias leidsin ka vapraid mullast välja tunginud tulbi ja pojengide ninakesi. Sõrmed hakkasid sügelema ja kange kihk oli võtta kätte väike reha ja hakkata juba peenraid riisuma ja vanast sodist korrastama, kuid siis tuli siiski mõistus koju – las loodus toimetab veel vaikselt omatahtsi, kiiret ei ole ju kuhugi. See, et meile näidatakse selle aasta esimest elu aias ei tähenda veel, et peaks kohe käsipidi ligi kargama, las need taimekesed veel kosuvad ja maa taheneb.
Töötegemise kihk sai rahuldatud lillepeenardele koerlooma piirde paigaldamisega, sellel pisikesel on kõrvade vahel ju ikka alles üksainus suur rõõmukäär ning manitsussõnad talle veel kohale ei jõua ja kui jõuavadki, siis ei seisa ju meeles. Aga nüüd on piirded ümber ja süda rahul - saab loom möllata palju süda lustib ning minu taimed jäävad terveks :).


Lisaks silmailule on siiski paar muret ka:
- mida teha sügisel lõigatud iirise lehvikutega, need on ju selleks kevadeks omadega läbi. Kas kuni risoomini pealt ära lõigata või jäetaksegi need niimoodi külge? Et kõrvalt kasvavad uued harud peale ning need jäävad nende varju? Kuidagi kole tundub sedasi.
- mis vaevab minu rododendronit 'Catawbiense Grandiflorum' (peaks üsna lollikindel sort olema)? Tahaks pakkuda päikesepõletust, kuid ta ei ole sugugi nii päikese käes, et see talle nii hullusti viga võiks teha. Või piisab talle siis tõesti vähesestki?

4 kommentaari:

  1. Iiristega ära tee praegu midagi. Neid vanu lehvikuid maha lõigata ei tohi, neist kasvavadki ju õievarred. Kui maa ja lehed on tahenenud, siis eemalehoidvad ja kuivama hakkavad lehviku äärmised lehed keeratakse ettevaatlikult ära ja kui sedasi lehvikud ära puhastad, on kõik ilus ja korras. Tavaliselt teen ma seda aprilli teises pooles, praegu on ikkagi pooleldi talv ju veel, egas kalender ei loe.
    Rodo kohta ei oska midagi öelda, tundub ikka, et viga on päikeses. Rohelised lehed on alustanud elutegevust, aga juured ei saa külmunud pinnasest vett kätte, proovi sooja veega kasta, ehk läheb asi paremaks.

    VastaKustuta
  2. rododele aitab väga vähesest päikesest. kahjuks. korduvalt proovitud :/

    VastaKustuta
  3. Kevad...nii ilus oled! Kui vahest sajabki õues lörtsi, siis siin blogides saab selle tunde jälle tagasi.

    VastaKustuta