Rõõmude aeg

Kuigi mulle meeldivad varahommikud, eriti suveti ja maal, satub sekka ikka mõni hommik, mil vajadus voodis kauem põõnata. Nii lubasingi endale eile koos pisikesega ühe unetsükli veel, kui äkki läbi une kostis kõrvu Kodukest väristama panev mürin. Kokkulepitud ajal, veidi enne kella üheksat, jõudis meie õuele vägev abiline, kelle ülesandeks oli välja juurida vanad kännud, vundamendi tegemisest järele jäänud suurte kivide-kruusahunniku likvideerimine ning maa tasandamine. No selles mürinas ja möllus ei tulnud sellest magamisest enam midagi välja.
Kui oma unise kogu elutuppa vedasin, vaatas mulle aknast vastu raudsete lõugadega monstrum, kes parasjagu materdas vana kändu – tõstis selle kõrgele õhku ning lasi matsaki maha tagasi potsatada. Keset majaesist haigutas esimene suur auk. Veel paar rappimist ehk mullast puhtaks saputamist ning seejärel oli kännuront valmis õue pealt ära toimetamiseks. Mõne hetke pärast saabus põõsaste taha kadunud abiline taas, lõi kopa maasse, tõmbas kaks korda ühelt poolt kändu ja kaks korda teiselt poolt, kangutas veidi ning peagi oli tal raudsete lõugade vahel järgmine suur tuustakas, mispeale ta peale mõningast materdustööd taas põõsaste taha kadus. Kui kännud juuritud, sai ette võetud ehitusjääkide hunnikute likvideerimine. Kuna nende suurte betoonimurru tükkidega polnud mitte midagi peale hakata ega võimalust kuhugi krundilt eemale vedada, said need pinna täiteks lihtsalt kändude eemaldamisest tekkinud suurde auku maetud ning paekivituhahunnik neile peale ja kõrvale laiali lükatud. Õnneks ei ole meil siia maja ette plaanis muud kui muru, kuid kui kunagi peaks tekkima tahtmine siia midagi istutada, peab lihtsalt meeles pidama, et roniroosist sõidutee poole on siis selline kraam mulla alla peidetud ning istutada on mõtet ainult lubjalembeseid taimi.
Peale majaesise korrastamist jätkus tööd veel maja otsas ning taga õueski. Tasandades õuemaad leidis traktorist veel mõningaid kände, mis ta omal initsiatiivil kenasti likvideeris. Sama sujuvalt nagu senised tööd, kujunes tal ka maapinna jonksu ajamine. Ikka lust on vaadata, kuidas oma ala proff tööd teeb – sujuvalt, progressiivselt ja ilma ülearuse kohmitsemiseta. Ikka leidub meil veel korralikke töömehi!
Kändude tekkest kuni tänaseni on möödunud kolm ja pool aastat. Numbrites väljendatuna polegi see midagi aga iseendale tundus see aeg igavikuna, lugematu arv kordi peatus pilk sel kaosel ning ikka ja jälle sai unistatud kaunist ja korras koduümbrusest. Kaunist ja korrasolevast on asi veel mõne pika sammu kaugusel, kuid suur samm on ometi astutud. See on tõeline rõõm! Nüüd jääb üle veel oodata mulla saabumist, selle paika ajamist ning muru külvamist. Teada olevalt peaks ka see toimuma varsti-varsti... On rõõm ja põnevus – kas tõesti viimaks on saabunud aeg, mil üks osa mu unistustest täitub :).