Aasta olulisim projekt 100% õnnestunud!

Enne veel, kui lumi oli jõudnud sulada, sattusime maale minnes mehega üha sagedamini Rohelisse Kaubamajja – eks vist käisime kevadest unistamas :) ja alati sattus ka miskit meelepärast ostukorvi. Ja niiviisi seal lettide vahel jalutades ja lillede sibulaid-mugulaid uudistades tekkiski meil kaval mõte, minul oli alguses asjast küll veidi teine nägemus, kuid kahepeale kokku sai lõpptulemus päris hea. Märksõnaks sel projektil oli "ajatamine".
20.03. panime mulda 4 daalia "Wittem" mugulat.
17.04. olid kõigil ninad mullast väljas.
Ja siis nemad muudkui mühisesid toas kasvada. Tol hetkel me õnneks ise seal veel sees ei elanud, nii saime hoida madalamat temperatuuri. Päikesevalgusest jäi neile paraku väheseks, viskasid aga kõrgust, ent toekusest jäi vajaka. Õue valguse kätte ei kannatanud ka viia, ei läinud see ilm kevadel kohe kuidagi soojaks. Mai keskpaiku, kui ilmad juba talutavad olid, tassis mees neid kui kassipoegi – hommikul õue tuule- ja päikesevarju, õhtul tagasi tuppa. Kevade edenedes, kui otsest öökülmaohtu enam polnud, asendus öine tuba terrassiga ning järgmise sammuna tegime neile maja seina äärde päikesevarju juba püsiva kasvukoha, tuli vaid jälgida, et neil piisavalt juua oleks. Samaaegselt kui neid õueeluga harjutama sai hakatud, lisasime kõigile ka väetist. Ise ei julgenud keemikut mängima hakata ja vastavalt Hansaplanti soovitusele suskasime mulda vajalikud väetisepulgad. Peale "toidu" lisamist ja värsket õhku taimed kosusid silmnähtavalt iga päevaga, muutudes üha lopsakamaks, rohelisemaks ja tugevamaks. Nüüd jäi üle vaid loota õite õigeaegsele avanemisele...
Poolteist nädalat enne õiget aega avanesid esimesed õied ning päev enne tähtsat päeva – 03. juulil, mil ämm ja äi pidasid kumbki oma 70.-ndat juubelit ja 45.-ndat pulma-aastapäeva (originaalis on kõik kuupäevad ikka eriaegadel) – olid kõik taimed ilusti esimestes õites! See oli osa meie kingitusest neile, alguses mõeldud catering-teenuse poolt renditud peotelgi kaunistamiseks, hiljem nende meele järgi kas aeda maha panemiseks või potiga mõnda muusse meelepärasesse kohta asetamiseks. Tookord seal poes näisid need õied pildi peal nii kaunid, ei saanud kuidagi katsetamata jätta! Ja minu meelest on nad tõesti väga armsakesed – kroonlehtede välimised tipud on kergelt lillakad, sisemised otsad aga kollakad, ent eemalt on üldmulje valge mis valge. Väga pidulik õis!
Kallile ämmale ja äiale jätkuvat õnne ja tugevat tervist! :)